Monday, December 8, 2008

Harjutus 80.

1. Kena õpilane kirjutas raske harjutuse katkisesse vihikusse.
2. Valge lennuk jättis selgesse taevasse lookleva triibu.
3. Väikesed lapsed külastasid huvitaval ekskursioonil ka uhket pealinna.
4. Armas ema ostis suurest poest maitsvat juustu.
5. Reibas vanaisa värvis külmas õues luitunud planku.
6. Tark arst kuulas haige patsiendi pekslevat südant.
7. Kas usin naabripoiss sai tähtsatel võistlustel väärt auhinna?
8. Päikselisel päeval käis noor onutütar toredal näitusel.
9. Range direktor kutsus segaduses osakonnajuhatajad valgesse kabinetti kiirele koosolekule.
10. Hirmutav mürin äratas väikese lapsukese nõrgast unest.
11. Tihe õppiminegi on raske töö, mis väsitab noort tegijat.

Monday, December 1, 2008

Harjutus 71.

Buss oli rahvast puupüsti täis. See fakt oli mul sootuks ununenud. Sa näed täitsa hea välja. Augustikuu oli kuum ja kangesti kuiv. Haigel on täna hoopiski parem olla. Suppi ei olnud enam põrmugi järel. Poiss ei tea sellest väga midagi. Hea, et keegi ei hakanud ülearu pahandama. USA seiklusfilmid on õige põnevad. Kui vähegi võimalik, tule õhtul minu poole.

Sunday, November 30, 2008

Hulgamäärus

Enamasti veedan oma suve puhates. Tihti käime tervenisti lõunamaal. Terve suve kodus püsida on ju väga igav. Peaaegu iga suvi käin ka maal. Väiksemana ei meeldinud mul seal eriti, kuid nüüd ei meeldi mulle mõte mitteminemisest karvavõrdki. Päikseliste ilmade puhul käime ka rannas. Kui päikest jagub, oleme suve lõpuks päris jumekad. Kõige parem on siiski sõpradega aega veeta. Kui vähegi võimalik ning kui on aega. Suvel on veel palju võlusid, kui need kõik siia kirjutaks, väsiksin kangesti ära.

Talvekaart

Wednesday, November 26, 2008

Wednesday, November 19, 2008

Romaan

Romaani iseloomustavad sõnad :
Jutustav, ulatuslik, proosavormis, väga harva võ ib olla ka värsivormis, mitmeplaaniline tegevustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond, keerukas sündmustik, pika ajavahemiku kujutamine.

Laused romaanist :

1) Romaan on ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis (värssromaanid on tänapäeval haruldased).

2) Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine.


- Esimene romaan kirjutati juba enne meie ajaarvamist.
- Antiikromaan oli samal ajal nii armastus- kui seiklusklugu, mis rääkis armunutest, kelle teed lahku viivad ja kes lõpuks jälle kokku saavad.
- Romaani eelkäijaks võib pidada proosajutustust.


Millal muutus romaan kõige populaarsemaks žanriks?

19. ja 20. sajandil.

Kuidas erinevad omavahel arengu- ja juhtumusromaanid?

Arengu- ja juhtumusromaanid erinevad omavahel sellepoolest, et arenguromaanid kujutavad tegelaste elu eri etappe. Neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti ning püütakse jõuda põhjuslike seosteni. Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud sündmuste (juhtumuste ja seikluste) kirjeldustest, seal liigutakse Arenguromaaniga võrreldes mööda pealispinda.


Kuidas nimetatakse mitmeköitelisi romaanisarju?

Diloogia, triloogia, tetraloogia, pentaloogia jne.

Missuguseid romaani liike (ainestiku järgi) oled lugenud?
Seiklus-, ja armastusromaane.



Eesti kirjanikke : Eduard Vilde (1865-1933)

Tema romaane :
"Linda"
"Külmale maale"
"Raudsed käed"













Karl Ristikivi (1912-1977)

Tema romaane :
"Tuli ja Raud"
"Õige mehe koda"
"Rohtaed"










Välismaa kirjanikke: Alexandre Dumas (1802-1870) Prantsuse kirjanik.

Tema romaane:
"Kolm musketäri"
"Krahv Monte-Cristo"
"Kameeliadaam"

















Lev Tolstoi (1828-1910) Vene kirjanik.

Tema romaane:
"Sõda ja Rahu"
"Anna Karenina"
"Kaukaasia vang"

Tuesday, November 18, 2008


Kunstiõpetuse 2. töö. arvutiga. Op-kunst.
kasutuses lainelised ja sirged jooned. Värvide
üleminek.

Sunday, November 16, 2008

Viisimäärused

Ma seisan omaette bussipeatuses. Inimesi on palju, kuid tunnen end siiski üksikult. Järgemööda sammuvad nad minust mööda, ma jõllitan neid altkulmu, justkui veidi umbusklikult. Vilksamisi näen silmanurgast kedagi, end äkliliselt liigutamas. Pööran järsult pea, nähes meest tumedas riietuses, jooksmas majade vahele, miskit näpus. Vaatan hirmunult, tasapisi oma kotti. Ehmunult sorin koti läbi ning avastan et rahakott on kadunud. Hädavaevu suudan veel varast silmata, kui too silmapiirilt kaob. Aegamisi mööduvad bussid, millele minna ei suuda. Ketran mõtetes läbi asju, mis rahakotis olid. Ohkan. Käsikäes kõnnivad minust mööda kaks väikest rõõmsat tüdrukut, liikudes ligistikku, naerdes, kotid ripakil näpus. Midagi kukub heledajuukselise tüdruku kotist. Kobamisi tõstan selle. Rahakott. Kergitan käe, et hõigata... Miski takistab mind, ma ei tea mis ning olen sellepärast kohutavalt segaduses. Käsi taeva poole sirutades, jään vaikides seisma, kuni tüdrukud silmapiirilt kaovad. Kas see on tõepoolest juhtumas? Kas ma tekitan kellelegi teisele meelehärmi, sellepärast et minuga midagi taolist juhtus? Ma ei tunne seda külge endast, ei soovinud kunagi tundma õppidagi. Äkitselt leian end oma toas, voodis. Kõik oli uni, meeleolu läheb ülesmäge. Tunnen suurt kergendust ning olen tänulik õppetunnile, mille veidral moel saanud olin.

Monday, November 10, 2008

Monday, November 3, 2008

Postimehe esimene teretamine



Tere, armas Eesti rahvas! Mina, Pärnu Postimees, kuulutan vahvalt, mis sünnib ilmas. Annan teada sulle heas, et ka sinu rahvas teaks, kuidas kõik maa-ilma maad elavad ja teevad.

( http://dea.nlib.ee/index.php?lid=20&byea=1857 )

Friday, October 24, 2008